Midbreath'i Rollimäng

Evanna jälgis Laeyayat, kes jõudis olenemata tema varasemast laskumahakkamisest varem maapinnale. Ta ringitas rahulikult edasi, teades, et ta on veel nõrk, ning maandus teise pegasuse kõrval.
"Keda?" küsis ta ringi vaadates, teeseldes uudishimu.

"Ma ei tea," tähendas Laeyaya. "Arvatavasti mõni Leceni isiklik asi. Ma ei tea isegi seda, mida ta peale seda teeb, kui on selle naise üles leidnud," Tema pea kumas veidi, ning Laeyaya üritas seda kõigest väest tagasi hoida. Ma ei saa jälle niimoodi kumama hakata, nagu päike, sõitles ta endaga.

Lecen oli jäänud vait, mõeldes kuidas oma küsimust küsida, kuid nähes, et teema muutus hoopiski, kuulas ta korralikult kogu juttu ära, ning ootas. Pegasused hakkasid maanduma, ning Laeyaya maandus nagu eelmine kord, kuid Lecen, teades seda mida juhtuma pidi, haaras pegasuse lakkast kõvasti kinni, ning maandumine oli mõnusam. "Keda? " küsis teine Pegasus, ning anthro oli valmis ütlema, kuidas Laeyaya vastas varem, ning Lecen kuulas seda, mida Laeyaya ütles. "Täpsemalt, see lapsuke on ohus, ning mina, oma suure haedusega," selle peale tegi ta suure grimassi, sest ta teadis, et see mida ta ütles oli täielikult vale, ning läks edasi : "Oma headusega kavatsesin teda päästa. See jube räppa... Ei, see kaunis leedi jooksis minema, aga ei arvestanud ohtu mis teda veel ees ootas. " Ta jäi veidike vait, ning ütles siis edasi, tehes kerge reverantsi : "Me peame nüüd Laeyayaga minema selle leedi järgi. Head ja mõnusat päeva! " ning ta sosistas natuke vaiksemalt ning kergelt urisedes "Palun kiirusta Laeyaya, a võib olla jookseb veel! Tobukene, miks pidin sulle ütlema et see loom meie taga on!"

Leah oli umbes oma korralik viis minutit kondinud, kui ta oli yle lagendiku joudnud ja udu ees, ta vaatas vasakule ja paremale, molemalt pool oli udu.
[Fläshbäkk XD]

Suur kogu tatsas "Krt kyll, ara mine sinna!" Karjus karu anthro, haavatud, udu poole jooksva Trevorile. "Seal on midagi. Midagi mida ma ei ole eales nainud." Ta kirtsutas nagu ja kukkus selili. Klannivanem Giid, vana sookurg nagu ta oli, lonkas ta poole ja sirutas oma tiiva karu poole et ta pulssi votta.

Laeyaya ringutas pead. "Jaa-jaa. Lähme ja otsime ta üles. Ta on kuskil siin läheduses." Ta naeratas Evannale. "Me kohtume veel." Ta hakkas kerget traavi tegema ja üritas enda pead kumamast hoida.

(kürlümm...)

Järsku jooksis Lesdan minema. Selarga jäi talle järele jõllitama. Mitte midagi auru saades keeras ta pikali, tõmbas lehtedest katte peale ja jäi magama.

(Jama...)

Evanna nookas peaga, vaadates, kuidas Laeyaya minema traavib. Ta tundis end üksikumana, kui kunagi varem, olgugi, et ta oli kogu elu veetnud põhiliselt üksi, kas vastavalt põgenedes või ise Cymorili jälitades. Rahulik aeg möödus omaette metsades elades. Kuid praegu tundis pegasus esimest korda elus, et ta just nimelt vajab seltsi ning ei soovi olla üksik. Ta ohkas hobuse moel ning lonkis pisut ringi.
Taevas hakkas tumenema. Taas hiilis tema mõtetesse Cymoril ning sellega kaasnevad mured. Magama jääda oli ohtlik, kuna just öid armastas tema vaenlane oma salakavalate plaanide jaoks. Kuid sama arvas Evanna päeva kohta, kuna siis oli Cymoril haavatavam. Öösiti oli vaja endale hea peidupaik leida.
Ta liikus vaikselt edasi, vaadates erilise lootuseta ringi. Kuidas leida peidupaik sügaval metsas?
Lõpuks otsustas ta lihtsalt puude vahele magama jääda, lootes vaid, et Cymoril ei otsigi teda täna öösel, mis polnud eriti loogiline, kuna just praegu oli Evanna nõrk või õigemini nõrgem kui tavaliselt. Samas, siinkandis ei käinud pegasus sageli ning ehk oli mets siiski nii suur, et Cymoril teda ei leia.
Ta läks ühe paksuvõralise kuuse alla, mille alumised oksad asusid samas parajalt kõrgel ning jäi aeglaselt magama.

OT: Kus te olete? Ja mis teil hetkel täpsemalt toimub? Mul pole hetkel võimalik hakata kogu seda värki üle lugema.

Lynx haigutas ja sirutas end puuoksal. Oli aeg ärgata ja süüa otsida. Ta hüppas puuotsast alla ja sirutas end veel koos pikka haigutusega. Ma pean süüa otsima, kõht koriseb. ta liikus vaikselt hiilides metsa all ringi lootes leida mõnda jänkut.

OT: Me oleme vist Meblil (nagu ma teaks, mis koht see on), mingis metsas. Mina olen koos Laeyayaga... kuskil. xD Praegu on asjad üsna segased.

Evanna vaatas Laeyayale järgi ja kui kõik olid silmapiirilt kadunud, sammus ta ühe tihedama kuuse alla, kust teda metsa kohalt mingil juhul näha poleks olnud, ning vajus väsinult külili. Ta suikus rahutusse unne, magades mitte hobuste kombel püsti, vaid pikali.

OT: kuule meil siin meeste deodorant Lynx XD

OT: Ilves? Kes paneb deodorandile nimeks ilves? Missest, et teises keeles kuid see on hale

Lynx tundis jänku lõhna kuid kui ta jänese poole pöördus lidus see minema ja olles liiga laisk võidujooksuks loivas Lynx end metsaall ringi.

OT: Kuulge, mis aeg on? Hommik, päev, õhtu, öö?

OST: eeee... paev vist..

OT: Palun, limavadi, sina oled see, kes rollimängu üleval peab! Sa võiksid natuke aktiivsem olla. Kui sa kirjutad ainult OT OT järel, jäämegi seisma. Sina pead midagi välja mõtlema.